Ajaloolise Setumaa põlisasustuse säilitamise võimalused.

Setusid võib pidada lõunaeestikeelse rahvastiku selleks osaks, kes poliitilise piiri kindlustamisega jäi elama Pihkva valdustesse ja sattus ortodoksse kiriku ning slaavi kultuuri mõjusfääri, mida soodustas Petseri kloostri asutamine 1473. aastal. Ajapikku omandas setude keel venepäraseid jooni nii sõnavaras kui ka foneetikas. Ometi ei peeta vene keele mõju vanemaks kui alates 15. sajandist. Kuni tsaaririigi lõpuni kuulus Setumaa Pihkva kubermangu koosseisu. Petseri maakond Eesti Vabariigi koosseisus moodustati 1920. aastal. Tollane Eesti-Vene piir ei lähtunud etnilisest piirist, vaid suuremate keskuste tagamaade ulatusest. Seoses venestumisega oli etniline piir nihkunud tugevasti läände. 1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast Pihkva oblastiga. Ehkki põhjuseks toodi nende alade etniline koosseis, polnud ka uus piir etniline. Seega on Setumaa kahe riigi vahel ära jagatud vana kultuuripiirkond. Eelnevast lähtudes püstitati ka uuringu eesmärk.
Eesmärgiks oli teada saada, kui palju setusid on Setumaal veel alles, milline on nende eneseidentifikatsioon. Püüti kirjeldada, kuidas mõjutab Setumaa igapäevast elu tema kultuuriline omapära ja kahe erineva poliitilise võimu alla kuulumine. Analüüsiti piirkonna kultuurilist ja keelelist hetkeolukorda ning võimalikke majanduslikke arenguid, samuti migratsiooniga kaasnevaid mõjusid piirkonna edasisele käekäigule.
Kavas oli uurida ajaloolise Setumaa 15-64-aastast elanikkonda, nii Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni territooriumile jääval setude asualal. Kahjuks ei andnud Venemaa kohalikud omavalitsused sealse küsitluse läbiviimiseks luba, seega pidi seal piirduma elanikega vestluste lindistustega. Nii Eesti kui Vene poolel küsitleti kõiki 15-18 aastaseid õpilasi (9.-12. klass). Täiskasvanutest intervjueeriti 500 indiviidi Eesti poolele jääval setude asualal ja andmeid koguti nii indiviidide kui leibkondade kohta. Küsitlemas käidi 1997. aasta suvel ja sügisel. Uurimistöö on ilmunud raamatuna: Eichenbaum, Külli (toim.). Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus? Võro Instituudi toimetused 2, Võru 1998.